Ülevaade

Kaubandustollide ja seonduva ebakindluse tõttu esinesid majandusaktiivsuses 2025. aasta esimesel poolel suured kõikumised, mille tingis tavapärasest hoogsam majandustegevus, eriti Iirimaal. Nende tegurite mõju taandumisega aasta teisel poolel kaasneb eelduste kohaselt taas volatiilsus, mis varjab euroala majanduskasvu tegelikku suundumust. Iirimaa andmete kõikumisest tingitud volatiilsust kõrvale jättes oli ülejäänud euroala majanduskasv tegelikult stabiilsem ning see peaks jääma nii ka aasta teisel poolel. Ehkki USA ja ELi uues kaubanduslepingus nähakse euroalalt Ameerika Ühendriikidesse eksporditavatele kaupadele ette kõrgemad tollimaksud, on see aidanud vähendada kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlust. Ettevaateperioodi lõpu poole peaks euroala majanduskasv mitme teguri toel hoogustuma. Reaalpalkade ja tööhõive kasv ning eeskätt Saksamaa valitsemissektori uued investeeringud taristu- ja kaitsevaldkonda peaksid suurendama euroala sisenõudlust. Lisaks sellele peaksid kasvuväljavaadet toetama vähem piiravad rahastamistingimused, mis kajastavad eelkõige hiljutisi rahapoliitilisi otsuseid, ja välisnõudluse taastumine 2027. aastal. Prognoosi kohaselt on aasta keskmine SKP reaalkasv 2025. aastal 1,2%, 2026. aastal 1,0% ja 2027. aastal 1,3%. Eurosüsteemi ekspertide 2025. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP kasvu väljavaadet 2025. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. See kajastab oodatust paremaid näitajaid ja varasemate andmete korrigeerimisest tulenevat siirdemõju. Kuna üllatavad andmed ei ole seotud üksnes varem eeldatust hoogsama majandustegevusega aasta esimesel poolel, tasakaalustub nende mõju aasta teisel poolel eeldatavasti vaid osaliselt. Euro kallinemise ja nõrgema välisnõudluse (mis on osaliselt seotud juuni ettevaates eeldatust mõnevõrra kõrgemate tollimaksudega) tõttu on SKP kasvu väljavaadet 2026. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. 2027. aasta prognoos jääb samaks.^[1]

Inflatsiooniväljavaade on kooskõlas prognoosiga, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Koguinflatsioon (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) peaks püsima ülejäänud 2025. aastal stabiilselt ligikaudu 2% juures, aeglustuma 2026. aastal 1,7%ni ja kiirenema seejärel 2027. aastal 1,9%ni. Inflatsioonitaseme langus 2026. aastal kajastab energiaväliste komponentide mõju edasist järkjärgulist leevenemist, samal ajal kui energiahindade inflatsioon püsib eelduste kohaselt volatiilne, kuid hakkab ettevaateperioodil kiirenema, osaliselt ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) kasutuselevõtu tõttu 2027. aastal. Esialgu peaks toiduainehindade inflatsioon püsima kiire, tingituna rahvusvaheliste toidutoormehindade varasema tõusu viitajaga mõjust, kuid 2026. ja 2027. aastal peaks see aeglustuma, olles veidi üle 2%. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aeglustuma, sest palgasurve taandub ja teenusehindade inflatsioon aeglustub ning euro kallinemine kandub üle hinnakujundusahelasse ja pärsib kaubahindade inflatsiooni. Reaalpalkade varasema vähenemise korvamisest tulenev aeglasem palgakasv koos tööviljakuse kasvu elavnemisega peaks aeglustama märkimisväärselt tööjõu ühikukulude kasvu. 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni prognoosi nii 2025. kui ka 2026. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on kõrgemad tegelikud ja eeldatavad energiatoorme hinnad ning kõrgemate rahvusvaheliste toidutoormehindade viitajaga mõju, mis tasakaalustasid täiel määral euro kallinemise. 2027. aastal peaks valdavaks saama euro kallinemise viitajaga mõju, mistõttu on näitajat 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud.